Häbi lugu vist, et 3 nädalat olen juba Melbis olnud ja alles eile jõudsin tädi Marele külla. Laulupeo dvd-del pole küll “parim enne” kuupäeva peale märgitud aga shokolaadiga läks päris napilt. Varsti oleks see lihtsalt otsa saanud. Mare tundis mu kohe häälest ära kui talle helistasin ja seletas mulle väga detailselt, kuidas tema juurde jõuda. Panin kõik viisakalt kirja. Tegelikult piisas mulle ühest numbrist. Tramm number 72 ja poole tunniga kohal nagu naks. Natuke oli muidugi ka abi sellest sinisest mummust, mis iga föönikandja pea kohal hõõgub ja ta asukoha kenasti kaardil ära näitab. Igatahes olime Kairitiga nii kiiresti kohal, et kookki polnud veel valmis. Ei noh, ega me sinna sööma ei läinud aga oi kui hea see aprikoosikook oli. Esimese asjana tutvustas Mare meile oma roosiaeda. Õige roos peab ikka lõhnama, Mare ütles. Lõhnasid ka. Ilus oli. Mare uuris kohe, et mis ma juba teinud või näinud olen siin ja jagas infot, kuhu kindlasti veel peaks tuuritama minema, kuidas tuuridele poole hinnaga saab ja kuidas trammiga 2 tunnise piletiga 6 tundi sõita saab. Ei hakka teid detailidega vaevama aga palju kasulikku infot sain Mare käest küll. Kant kus Mare elab on väga rahulik ja kaunis. Juba tänavate nimed on sellised - Pleasant Road näiteks. Igatahes, oli väga mõnus kodune pühapäev.