Esimesed, kes lähevad on Eesti sõdurid, sest nad ei suuda oma trilli ümber programmeerida - “vasak... vasak... vasak parem vasak”. Mina ikka kordan endale “Parem, vasak. Parem, vasak.” - siiamaani olen elus. Proovisin kord linnas jalutades pleierit ka kuulata aga esimesel ristmikul ehmatasin endal kõrvad krampi ja ei kuulnud tükk aega mitte midagi. Niipalju siis sellest.